Mis on psoriaas?

Psoriaas ehk soomussammaspool on krooniline mittenakkav põletikuline nahahaigus, mis kulgeb ägenemiste ja vaibumistega. Psoriaas on küllaltki sage nahahaigus, esinedes 2-3 %-l elanikkonnast. Mehed ja naised haigestuvad võrdse sagedusega. Haigus võib esmakordselt avalduda igas vanuses, kuid kõige sagedamini haigestutakse 15-25 ja 57-60 eluaasta vanuselt. Eestis põeb psoriaasi ligikaudu 42 000 inimest (www.kliinik.ee). Umbes 30% -l inimestest on haigus mõõdukal või raskel kujul. Psoriaasi mõõduka ja raske vormi korral on haigetel lööbest haaratud üle 10% keha pinnast. (Nahahaigused, Tartu Ülikooli Kirjastus, Toim: S. Kaur)

 

Psoriaas on põletikuline nahahaigus, mis on tingitud marrasnaha (epidermise) rakkude kiiremast elutegevusest ja paljunemisest võrreldes normaalse nahaga.

 

Antiikajast tuntud päriliku eelsoodumusega haigus, mille korral tekivad punetavad ketendavad laigud peanahale ja kehale ning mis lisaks kahjustab küüsi ja liigeseid. Haigus on krooniline, kulgeb ägenemiste ja vaibumistega, kuid hearaviga on võimalik haigusevabasid perioode pikendada. (inimene.ee)

 

Kuidas psoriaasi ravitakse?

 

Ravivalik sõltub haiguse vormist ning staadiumist ning sobiva raviskeemi määrab arst.

 

Haigusevabadel perioodidel ei tohi unustada nahahooldust ja pehmendavaid kreeme.

 

Kergematel ägenemistel piisab paiksetest ravisalvidest. Parem tulemus saadakse ravimite kombineerimisel õli-ja meresoola ravivannidega ning paar korda aastas mõõduka ultraviolettkiirgusega (UVA ja UVB),mille protseduuride sageduse ja intensiivsuse määrab arst. (inimene.ee)

 

Kuidas alfa-hüdroksühapped mõjutavad psoriaasi seisundit?

 

Hüdroksühapped on saadaval mitmes vormis: alfa-hüdroksü happed, beeta-hüdroksü happed, polü happed ja bioonilised happed (Green, Yu ja Scott, 2009). Kõige tuntumad on alfa-ja beeta-hüdroksü happed. Kuigi mõlemad koorivad naha pealmist kihti, töötavad nad erinevalt. Alpha-hüdroksü happed (AHA-d) on vees lahustuvad, kuna beeta-hüdroksü happed on rasvlahustuvad, see tähendab, et nad lahustuvad õlis. Näiteks kui kasutate näokreemi, mille koostisosaks on salitsüülhape, siis järelikult kasutate beeta-hüdroksü happet (Bissett, 2009).

 

Kuigi võib tunduda, et naha rikkalik niisutamine on viimase aja fenomen, tuleb siiski märkida, et salitsüülhape on olnud kasutusel keratolüütilise agendina (Keratolüütiline toime tähendab naha sarvkihi avamist) juba eelmise sajandi algusest.

 

Dermatoloogid kasutavad tihti AHA-d suuremas kontsentratsioonis ja seda nimetatakse keemiliseks koorimiseks. Positiivne mõju on sellel selliste nahaga probleemide puhul nagu peened jooned ja kortsud nahal ning päikese kahjustused (Liu, Lin, Feng-ja Chen, 2012).

 

Psoriaasi ravis ei ole kindlaid reegleid, mis sobiksid kõikidele patsientidele. Samas on paljud kinnitanud, et neid on aidanud just alpha-hüdroksühapped. Kuigi pole just palju teaduslikke uuringuid, mis seda fakti tõestaksid, on siis hulgaliselt selliseid uuringuid, mis kinnitavad, et AHA-d kombinatsioonis beetametasooniga aitavad leevendada psoriaasi sümptomeid.

 

Siiski tuleb tähelepanu pöörata sellele, et AHA-d võivad olla liiga tugevatoimelised tundliku naha puhul. Eelnevalt tuleks teha nahatest – näiteks pannes kreemi küünarnuki siseküljele, sellesse piirkonda, kus kohast tavaliselt võetakse vereproovi. Samamoodi tuleks vältida sellise kreemi sattumist juba kahjustunud või siis alles paranevale nahale (ka uuele, alles tekkivale nahale). Kuna AHA sisaldusega kreemid on juba suhteliselt levinud, siis on patsiendid, vastavalt oma kogemusele, soovitanud kasutada odavamaid kreeme küünarnukkide, põlvede ja muude nö tugevama nahaga kehapiirkondades, kuid näopiirkonna puhul olla valivam, sest seal võivad tekkida kipitus- ja ärritusnähud.

 

Nagu eelnevalt juba märgitud, siis iga inimene on ainulaadne oma sallivuste ja eelistuste poolest ja kui on soov nahahoolduse raviskeemi muuta, siis tuleks  alustada katsetustega kuni leiad selle õige kombinatsioon, mis töötab kõige paremini. Kindlasti tasuks katsetada AHA-d sisaldavaid tooteid.

www.iluguru.ee